Malevast

Põlva malev

Kaitseliidu Põlva malev kuulub Lõuna maakaitseringkonna vastutusalasse koos Sakala, Tartu, Valgamaa ja Võrumaa malevaga. Põlva maleva alla kuulub Põlva Malevkond ja Räpina üksikkompanii. Lisaks sõjalistele harjutustele ja väljaõppele tähistatakse ühiselt olulisi sündmusi – maleva aastapäev, Võidupüha, Vabariigi aastapäev.

Lõuna maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Põlva, Sakala, Tartu, Valgamaa ja Võrumaa malev. Juhtmalev on Tartu malev.

Juhtimine

Põlva malevat juhib malevapealik koos staabi ja allüksuste pealikega. Fookuses on valmisolek, väljaõpe ning koostöö partneritega.

Major

Tarvo Planken

Malevipealik alates
01.juuni.2025

Varasemad malevapealikud

Major Urmas Abel

2024

Major Kaido Kivilo

2021-2023

Ajalugu

Põlvamaa ajalooline areng on tihedalt seotud Eesti territoriaalse ja halduskorralduse muutustega. Enne II maailmasõda kuulus tänane Põlvamaa erinevate maakondade koosseisu ning piirkonnas tegutsesid mitmed Kaitseliidu malevkonnad. 1950. aastal loodi Põlva rajoon, mis hiljem laienes naaberaladelt, ning 1990. aastal sai see haldusüksus taas maakonna staatuse, kujundades praeguse Põlvamaa piiri.

Maleva loomine ja ajalugu

Enne II maailmasõda jagunes tänane Põlvamaa Tartu, Petseri ja Võru maakondade vahel. Põlvamaal tegutsesid KL Võrumaa Maleva Põlva ja Kanepi malevkonnad. Räpina ja Vaste-Kuuste malevkonnad kuulusid KL Tartumaa Malevasse ning Värska malevkond KL Petseri Maleva koosseisu.
Põlva rajoon moodustati 1950. aastal ja see hõlmas osa sõjaeelsest Tartu-ning Võrumaast. 1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni kesk-ja lõunaosa. 1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.

tähtsamad kuupäevad

  • 22. märts 1990TKL Põlva Malev loeb oma asutamise ajaks 22. märts 1990. Asutamise poolt hääletas 56 kohalolijat, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud.

Sümboolika

Põlva maleva sümboolika on kujunenud enam kui sajandi jooksul ning sümboliseerib  järjepidevust, väärikust ja ühtekuuluvust.

Maleva lipp ja vapp

Põlva maleva lipp on traditsiooniline ning kasutusel ametlikel üritustel. Vappi kasutatakse erinevatel alusmaterjalidel, kus on vajadus rõhutada malevasse kuuluvust.

Kaitseliitlase sõduribaaskursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase tankitõrjegranaadiheituri lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase kuulipilduri erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase sidemehe erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase jaosanitari erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Vormidetailid

Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.

Väljaõpe

Põlva maleva väljaõppe aluseks on esiteks põhimõte, et iga kaitseliitlane peab omandama head laskeväljaõppe ning taktikalised alustõed.

Suur osa maleva väljaõppest on läbi väljaõppetsükli ja väljaõppeürituste fokuseeritud nende algtõdede omandamisele ja arendamisele. Lõpptulemusena oskab iga reavõitleja kasutada oma relvastust, varustust ning suudab hakkama saada kaasaegses lahingukeskkonnas. Teiseks keskendume me erialaõpetele ning erialarelvade täiendõppele ning nende integreerimisele meeskonnatöös. Kolmandaks on meie eesmärk arendada ja õpetada meie allüksuste juhtivkoosseisu, et tagada efektiivne juhtimine nii rahu kui sõjaajal. Lõpptulemusena oleme me selle lähenemisega ühtlustanud taktikaliste oskuste taseme oma koosseisu üleselt ning loonud tingimused, et juhtivkoosseis suudab edukalt oma alluvaid meie vastutusalas juhtida.
 
Põlva maleva väljaõpe loob tingimused nii enesearenguks kui ka meeskonnatöö juurutamiseks. Samuti pakub ta Põlvamaa inimestele võimaluse panustada aktiivselt oma kodukandi kaitsmisse ja riigikaitsesse laiemalt.

Kasulikku infot

Kaitseliidu seadus
Kaitseliidu kodukord
Põlva maleva põhimäärus

Põlva malev.

Liitu Põlvamaa kaitsjatega juba täna!
Astu liikmeks